neljapäev, 12. september 2013

¡Vamos!

Kas see näeb välja nagu Hispaania?


Ei, minu arvates ka mitte. Liiga korralik ja klanitud.
Asi ei ole minu puudulikus orienteerumisvõimes (nii hull (veel) asi pole, et ma kogemata Hispaania asemel kuhugi teise riiki jõuaksin), vaid asjaolus, et Eestist otse Hispaaniasse ei saa. Alicantesse lendamiseks pidin enne sõitma Ryanairiga Bremenisse Saksamaal ja kuna mul oli kuus tundi vaba aega....miks mitte minna linna avastama?

Bremen oli pisike ja korralik, armas jalgratturite paradiis. Raamatud olid poes nii hea trükikvaliteedi ja kujundusega, et ma oleks mõne ostnud puhtalt seetõttu, et väline külg oli väga ligitõmbav.
Bremeni linna moosekantide kuju oli häbiväärselt väike, aga selle tõlgendus linnaraamatukogu juures oli tore.

Ausalt öeldes ei saagi ma siiamaani aru, miks kõik originaali juures pilti tahtsid teha, sest too oli üsna mannetu. See kuju seal raamatukogu juures, no vat see oli juba midagi. Sellest tegin uhke klõpsu ära.
  
Raamatukogu ise? Oeh, see oli ääretult hästi planeeritud (palju avatud ruumi). Eriti meeldis mulle sisehoov kohvikuga.

Sõit punase metrooga, pagaripoed, vaated sillalt - igas Saksa linnas on midagi tuttavlikku (meenutas mulle Kölni), aga samas ka tükike erilisust.
 Siis hakkas vihma tibutama, kuni see läks üle hoogsaks kallamiseks ja ma põgenesin. Etteruttavalt olgu öeldud, et kaks järgmist nädalat ma unistasin vihmast. Inimene pole kunagi rahul :).

Pressisin ennast uuesti lennukisse ja asusin (nüüd lõpuks) Alicante poole teele.

Oh, väga veidraid asju juhtub. Ryanairi lennul kuulsin ma näiteks pilooti ütlemas, et nüüd suundub lennuk Milaano poole ja mul vajus süda saapasäärde. Khm... Milaano? Miks me Itaaliasse lähme? Selgus, et Alicantesse suunduv lennuk sõidabki oma teel Milaanost läbi. Ryanairil lihtsalt on sellised imelikud lennumarsruudid.