Los paisajes del espejo

Pooleldi lugesin, pooledi sirvisin läbi – viimast siiski rohkem kui esimest –Ain Kaalepi luuletõlgete kogumiku "Peegelmaastikud". Vähemalt selle osa, mis puutub ümberpanekutesse hispaania ja katalaani keelest, kuigi nautisin ka Lusitana suleseppade värsse. Oma lemmikluuletuse leidsin üllatuslikult Cubana alajaotusest ja selle autor on Roberto Fernández Retamar.

Ingel, kes aknast tuppa tuli

Üks ingel teeb lahti akna,
tuleb sisse – ta kahin hajub –,
lahutab päevaseid asju,
läheb edasi koridori,
mu toani, mu toolini tuleb
(jätan raamatu, paberi, mõtted),
kivipõranda segi pühib
ja hingab nõnda, et lehvib
ta rüü, mis küllab on avar.
Õrn ja kumendav vari,
mis langeb mu kukla peale,
läheneb, tundub, et vist
juba röövimas on minu kõrvu.

Ent siis kukub naeru ja kukub
hirmu ja üllatust nagu
hõbedast vaase öös
ja kilinaid täis on tuba,
kajades suuri ringe,
helinaid, piike.

Kui ehmunult siis ma pöördun,
näen ainult tuule käes akent.

Otra!

Üks ei jää teiseta. Olles leidnud hispaania raadiost saate Eestist (Tallinnast), avastasin nüüd, et Ööülikoolis on saade pealkirjaga "Hispaanlane", kus Miriam Omella Herrero räägib Hispaaniast, hispaanlastest ja kummalistest eestlastest. Saade on kuulatav siin.

¡Oiga!

Tallinn, la reina del Báltico

Otsisin endale Hispaania rahvusraadiost (Radio Nacional) õhtuseks kuulamiseks sobivat saadet ja avastasin por casualidad, et saade "Nómadas" külastas 2009. aastal ka Tallinnat ja tegi sellest linnast ja Eestist üldisemalt 53 minuti pikkuse saate. Fjorde meil minu mäletamist mööda küll ei ole, aga Uelemiste järv on tõepoolest olemas.