neljapäev, 17. detsember 2020

Una ventana al paraiso

 Juhuslikkus.

Kõige aluseks on juhuslikkus. Istusin töölaua taga, pea juba seiskunud siseõhu tõttu paks. Mõtted ammuilma laokil. Juhuslikult jäin silmitsema kooliraamatukoguhoidja laual olevaid raamatuid. Kõige all oli üks paks raamat. Ei või olla! En serio? Lükkasin pealmised raamatud kõrvale ja seal see juhuslik leid oli: fotoraamat pealkirjaga "Asturias desde el aire. Una ventana al paraiso".

Asturias! Lasin sellel sõnal veidi raamatukogus kõlada. Picos de Europa. Mägijärved Enol ja La Ercina. Ühe järgi oli mu majutaja sõbra koer nime saanud. Ercina. Ma arvan, et see oli Ercina. Covadonga ja selle basiilika. Ma arvan, et see oli 2015. aastal, mil seal kandis rändasin. Kõik on tallel mu mälusoppides. Hiljuti tõmbasin riiulist välja teatmiku, mille majutaja El Rianos oli mulle andnud. See oli Santiago de Compostela vähem populaarsest teelõigust. Istusin oma toas põrandal ja mõtlesin, et kunagi võiks minna. Poleks seal sedagi muret, et matkamise asemel oleksin hoopis rongkäigus. 

Praegu on üldse selline aeg, mil rändame mõtetes. Veider maailm! Kunagi näeme jälle, Asturias! Nos vemos pronto! Südames on kõik alles ja söed hõõguvad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar