Mulle ei meeldi lõpud. Kas teiega on ka juhtunud, et jõuate raamatu viimase leheküljeni, loete selle läbi, maigutate suud ja mõtlete ärritunult, et "Mis? Nii see lugu küll ei lõpenud? Ärge tehke nalja!". Ei lõpenudki. Tuhkatriinul oli kindlasti oma ämmaga ütlemist ja öösel käis ta salaja (vanast harjumusest) lossi köögis nõusid üle pesemas ja põrandaid küürimas. Lumivalgeke tüdines lõpuks oma edevast printsist ära ja kolis pöialpoiste juurde tagasi elama. Kolm põrsakest pidid aastate möödudes omale uued majad ehitama ja sama jama hakkas uuesti pihta, sest vigadest ei õpita. Öelda, et "nad elasid õnnelikult elu lõpuni" on sama, mis öelda "tegelikult läks jutt edasi ja väga põnevaid asju juhtus, aga mul pole lihtsalt aega ning tahtmist sulle neist jutustada". Sarnaselt ajaga, mida me oleme meelevaldselt jupitanud ühikuteks, teeme me eluga: jagame selle lugudeks.
Viimasel ajal tunnen ma, et see blogi on minu jaoks kui värskelt värvitud pink sügiseses pargis. Ma olen kõndimisest tüdinud, vean oma väsinud jalgu lehepurus ja... ennäe, pink! Valmistun rõõmsalt istumiseks, et mõtteid koguda ja elu üle järele mõelda, aga siis märkan kohkumusega, et see pole võimalik. Ma pean edasi kõndima, uue pingi leidma. Kuidas ma võin istuda värske värvi sisse? Kuidas ma võin kirjutada Eestist ja argielust siia pühasse Sloveenia blogisse? Uurisin pinki igast küljest. Mis oleks, kui ma istuksin hästi ääre peale? Ei, siis ma saaksin lihtsalt vähem värviseks. Võib-olla peaksin midagi istumise alla panema? Ei, sel juhul on pingi värv ikkagi rikutud ja pink tuleb üle värvida. Mis siis teha, kui väsimus on kallal ja tahaks puhata? Muutun juba meeleheitlikuks: pink on, aga istuda ei saa. Oli seda pinki siia parki minu õrritamiseks üldse vaja?! Lõpuks taltun ja longin edasi. Pargis on kindlasti veel pinke, õigeid pinke.
Võib-olla jõuan ma selle pingi juurde kunagi tagasi. Siis, kui värv on kuiv ja ma saan taas istuda. Võib-olla kunagi kirjutan ma siia blogisse uuesti.Praegu ma jätan ta kuivama.
Ja ma elasin õnnelikult elu lõpuni ning kirjutasin veel palju sissekandeid, aga neid juba teise blogisse ja teistel teemadel. Jutud ei saa kunagi otsa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar