Pressisin kohvrisse osa oma asju. Midagi peaks veel panema. Ei tohi ometigi pooltühja kohvriga reisile minna. Kombelõtvus.
Tegelikult pole vahet, mis ma kaasa pakin. See, mida mul tegelikult vaja on, jääb ikka maha.
Kummikud, tavaliselt on selleks kummikud! Kui ma nad kohvrisse paneksin, siis poleks neid vaja. Kui maha jätan, siis sajab kogu aeg hoovihma. Nojah, mulle meeldibki oma varbaid vihmavees leotada. Kallimat sorti loodusravi.
Otsus: kummikud jäävad koju nukrutsema, et ma saaksin nende järele võõrsil igatseda.
Nii.. mis veel. Pass? Kui ma passi kaasa võtan, siis ei saagi ma oma uut ID kaarti kuskil näidata. Probleem mihukene! Ja võib-olla tuleb mul Sloveenias mõte Miamisse sõita... või Mehhikosse... või Moskvasse. Need on väga kaalukad argumendid, teate. Pealegi on pass ka uus ja ma pole sellega kuskil eputanud. Otsus: pass tuleb kaasa.
Rohkem probleeme hetkel pole. Seljakotil tuleb küll arvatavasti põhi alt ära, kui ma rüperaali muu kraamiga sinna sisse panen, aga eks ma tegelen sellega homme.
Ja kogu see piletimajandus tuleks ka kaasa võtta... Loodetavasti jõuab rännumees Gnoom neljapäeva hommikuks Tartusse. Huh, küll see reisimine on keeruliseks tehtud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar