Või vahel on suureks abiks ka see, kui istuda El cantante kohviku ees väljas ja veini juues vaadata, kuidas tuul kohvikulaudu maapinnalt lahti tahab kangutada ja taevas tinahalliks tõmbub. Koju jooksin läbi vihmasaju. Naerdes.
Hommikuks oli kõik selgem ja parem. Tihti meenub mulle Manolito Gafotas´i (Hispaania lasteraamatu tegelane) kuulus ütlus, et nii hea on rääkida kellegagi, kes ei saa sinust aru. Sul on palju rohkem vabadust.
Käisin täna hommikul endale telefoninumbrit ostmas ja kuigi nii mina kui teenindaja rääkisime inglise keelt läks suhtlus hoopis ootamatuid radu pidi. Näiteks pidin ma andma talle üliõpilaskaardi, aga ma andsin ID kaardi, sest välisüliõpilaskaarti (mis annab soodustusi) mul polnud. Tema võttis seda kui üliõpilaskaarti. Võib-olla on Eesti ID kaart nii sobiva väljanägemisega, et seda võib esitada veel mitmete teiste kaartide asemel.
Kui kõuekõmin välja arvata, siis on täna olnud tore päev. Klement rääkis mulle ürituste (täiskasvanutele) korralduslikust poolest ja toitlustusasutuste soodustalongidele järele minnes avastasin linna pisikese turu.
P.S Mul oli administraatoriga taaskord üsna sisukas kõnelus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar