Palavus võib tõepoolest tappa! Ma ei tea, kas see tuleb sellest, et ümber linna on mäed, aga õhk absoluutselt ei liigu. Ma näen, et puuladvad kõiguvad, aga tänaval on sellest hoolimata nagu saunas. Ainus elamiskõlbulik aeg ööpäevast on õhtul kella kümnest hommikul kella kümneni. Teen ettepaneku öösel töötada ja päeval keldrisse (raamatukogul oli üks sobilik) tuduma minna.
Tänane päev oli/on palju tihedama graafikuga. Jõudsin raamatuid tembeldada, neile silte kleepida, kiletada, jutuvestjaga tema tööst rääkida, lasteraamatukogu tööst veidikene aimu saada (nad lubasid mulle inglisekeelseid raamatuid otsida, kus on toredad kohalike illustraatorite pildid sees), ajalehtede lugemissaalis Cobissi süsteemi näha (nagu must auk paari plinkiva tähega), ülikooli inseneriteaduskonna raamatukokku sisse astuda ja palju, väga-väga palju sloveeni keelt kuulda. Mul võib midagi isegi lõpuks meelde jääda. Dober dan, hvala, vredu ja adijo on juba selged. Nüüd ma peaksin uurima, kuidas öelda "palun mulle 500 grammi vorsti", sest Spari poes müüdi viilutatud vorsti letist. Näpuga ei tohi ometigi näidata.
Kõik on väga sõbralikud, aga nende nimed mul meelde ei jää. Ma tunnen niigi, et mul oleks uut aju vaja. Vähemalt restart kuluks küll ära või üldpuhastus.
Täna õhtul lähen kuulan koos oma mentoriga ühte Sloveeni kollektiivi, kelle nimi eesti keelde tõlgituna on "plüüž" ja veel soovitas ta mulle ühte tänavateatri etendust. Lähen kaen huviga... Mulle anti täna ka Kultuuripealinna külalise kaart, nii et saa igale poole minna :). Mu vastuvõttev asutus on väga hea organiseerija.
Ja homme on vaba päev... siis ma puhkan ja ootan vihma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar