Plüüžine vihm

Eile õhtul tegin oma Maribori kaardi esimest korda lahti ja sain teada, et 3/4 linnast asub teisel pool Drava jõge. Mina veel imestasin, et kuidas üks linn saab nii mõnusalt väike olla. Näete, eksisin. Seega on Mariboris võimalik ära eksida, aga selleks tuleb teisele kaldale minna.
Sinna lähen alles reedel, kui tutvun tööga Nova vas´i lasteraamatukogus.

Minu põhjamaalase kõhutunne ei vedanud mind alt: õhtul tuli vihma. Lenti festival toimub 20. korda ja oli näha, et nad on vihmaks valmistunud. Aleksandra ütles mulle, et Lenti ajal (kestab kaks nädalat) sajab alati vihma. Seekord tuli nii seene- kui lausvihma ja ilusat müristamist efektse äikesega. Kõige õnnetumas olukorras olid pealaval Macy Gray kuulajad, sest neil polnud kuskile varju minna. Meie olime alguses Art Camp´i lava juures (asub linnapargis, mis on minu ühiselamu juures), kus osa kuulajaid kolis vihma saabudes oma toolidega lava serva (lava katus ulatus natukene üle) ja teiste jaoks panid korraldajad ruttu paar varjualust üles.
Pliš mulle meeldis. Enamus laule polnud küll nende enda looming, aga kõik laulud olid ühesuguses stiilis, moodustasid terviku.

Sain teada, et Art Camp´i laval esinevad vaid artistid/kollektiivid Mariborist. Selgituseks niipalju, et Art Campis on erinevad müügitelgid ja hästi palju (käelist ja loomingulist) tegevust lastele. Ma tahaks olla 20 aastat noorem :).

Kuigi pidime minema vaatama tänavateatrit, sattusime hoopis ühte hubasesse sisehoovi, kus türgi jutuvestjad laulsid lugusid. Siis hakkas taas vihma kallama, aga sellest ei lastud ennast häirida: publik nihutas ennast toolidega võlvkäiku ja muusikud tulid selle äärde istuma. Lõpupoole hakkas pealava poolt kostma Macy Gray´d, aga türklased ei andnud nii kergelt alla: köhatasid kurgud puhtaks ja laulsid võimsalt edasi.

Öösel kuulasin uinudes, kuidas mu kallis vihm vastu akent trummeldas. Täna hommikul on taas palav...